Ainespetsialisti põhiküsimusest

Meil on arutamiseks tuttav teema – raamatukoguteenuste turundus. Milliseid meetodeid ülikoolipere teavitamisel kasutada?

Üldiselt senine kogemus ütleb, et parim igasuguse suhtlemise puhul on ikka vana hea silmast-silma meetod. Et käid aga teaduskonnas ja vahendad. Aga kõigiga ju ikka rääkida ei jõua ja pidevalt ei tihka ju (segama) minna ka. Turunduse seisukohast võttes ei meeldi ju endale ka, kui sulle midagi järjekindlalt “pähe määrima” tullakse. Ostan/tarbin ikka siis, kui endal sisemine vajadus tuleb.

Väga mugav on suhelda meililistide kaudu. Mõtled teksti sõnastuse korralikult läbi, lisad mõne lingi, kui vaja – aga kuidagi külm on ja võid pikapeale võõranduda oma inimestest. Ja mõtled, kas nad ikka lugesid…

Teaduskonda helistama hakkan tavaliselt vaid siis, kui midagi pakilist on või lihtsalt kontrollimiseks, kas keegi parasjagu oma kabinetis on või et öelda: saatsin teile kirja, lugege 🙂 .

Kuidas aga sotsiaalvõrgustikud nagu Facebook või Twitter raamatukogu heaks tööle panna? Milline moodsatest suhtluskanalitest valida?
Mina arvan, et vahet polegi, milliseid kanaleid pidi kasutaja raamatukogu kohta kõige värskema info leiab. Tähtis on kasutaja ja see, et keskkond temale mugav ja harjumuspärane oleks. Kasutajal peaks olema võimalik valida meili, RSS-i, Twitteri, Facebooki vmt vahel.

Meie siin otsustasime katsetada oma blogiga. Nii et teadmiseks kõigile – kõige värskemate raamatukogu uudiste saamiseks kliki meie blogis RSS lingil ja telli uudised otse enda RSS lugejasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: