Maakaartide näitus Briti Raamatukogus

6. mai 2010

30. aprillist 19. septembrini on Briti Raamatukogus maakaartide näitus “Magnificent maps: Power, Propaganda and Art”, kus eksponeeritakse avatuna maailma suurimat raamatut – Klencke Atlast (1,75×1,9 m). Selle 350 aasta vanuse teose kandmiseks läheb vaja kuute inimest. Ning selle kõrval ka maailma väikseimat kaarti – sõrmeküüne suurust münti, millel kujutatakse Nürnbergi linna linnulennult. Kokku on näitusel umbes sada kaarti Briti raamatukogu kaardikollektsioonist. 

Ka TTÜ Raamatukogul on olemas oma kaardikogu. Kaarte saab uurida 5. korrusel.

Samuti on 5. korrusel püsinäitus “Kõige, kõige, kõige”, kus väljas meie oma raamatukogu kõige suurem, kõige väiksem, kõige raskem, kõige tähtsam jne raamat.

Tulge vaatama!


Ainespetsialisti põhiküsimusest

11. veebr. 2010

Meil on arutamiseks tuttav teema – raamatukoguteenuste turundus. Milliseid meetodeid ülikoolipere teavitamisel kasutada?

Üldiselt senine kogemus ütleb, et parim igasuguse suhtlemise puhul on ikka vana hea silmast-silma meetod. Et käid aga teaduskonnas ja vahendad. Aga kõigiga ju ikka rääkida ei jõua ja pidevalt ei tihka ju (segama) minna ka. Turunduse seisukohast võttes ei meeldi ju endale ka, kui sulle midagi järjekindlalt “pähe määrima” tullakse. Ostan/tarbin ikka siis, kui endal sisemine vajadus tuleb.

Väga mugav on suhelda meililistide kaudu. Mõtled teksti sõnastuse korralikult läbi, lisad mõne lingi, kui vaja – aga kuidagi külm on ja võid pikapeale võõranduda oma inimestest. Ja mõtled, kas nad ikka lugesid…

Teaduskonda helistama hakkan tavaliselt vaid siis, kui midagi pakilist on või lihtsalt kontrollimiseks, kas keegi parasjagu oma kabinetis on või et öelda: saatsin teile kirja, lugege 🙂 .

Kuidas aga sotsiaalvõrgustikud nagu Facebook või Twitter raamatukogu heaks tööle panna? Milline moodsatest suhtluskanalitest valida?
Mina arvan, et vahet polegi, milliseid kanaleid pidi kasutaja raamatukogu kohta kõige värskema info leiab. Tähtis on kasutaja ja see, et keskkond temale mugav ja harjumuspärane oleks. Kasutajal peaks olema võimalik valida meili, RSS-i, Twitteri, Facebooki vmt vahel.

Meie siin otsustasime katsetada oma blogiga. Nii et teadmiseks kõigile – kõige värskemate raamatukogu uudiste saamiseks kliki meie blogis RSS lingil ja telli uudised otse enda RSS lugejasse.


Ainespetsialisti põhiküsimus

9. veebr. 2010

Ainespetsialisti põhiküsimus on: kuidas saavutada, et kiiresti muutuvas infokeskkonnas oleks iga ülikoolipere liige raamatukogu uutest infoteenustest ja infoallikatest informeeritud?


TTÜ uus raamatukogu

27. jaan. 2010

11. novembril 2009 avati pidulikult Tallinna Tehnikaülikooli uus, Eesti kaasaegseim teadusraamatukogu hoone (Akadeemia tee 1).
Lisainformatsioon:
Arhitektuuribüroo: Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ
Peatöövõtja: AS Oma Ehitaja
Tehnilised andmed: 5 korrust, lisaks üks maa-alune korrus
Fassaad – ilmastikukindel võrkstruktuurse kiudtäitega polümeerne komposiitkangas (esimene sellise fassaadiga raamatukogu maailmas)
Brutopind – 11 294 m²
Maksumus – ligikaudu 200 miljonit krooni
Rahastamine – EL struktuuritoetuste meetmest „Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine” SA Archimedes kaudu ja TTÜ omavahendid.

Vaata pilte Galeriist.


Tere!

19. jaan. 2010

Oleme TTÜ Raamatukogu ainespetsialistid. Siin blogis tahame teada anda oma tegemistest, üritustest TTÜ Raamatukogus, uudistest ja kõigest muust, mis meile oluline.