Uus kooliaasta

8. sept. 2011

September on juba nädalajagu edenenud ja aeg meie blogile pärast suvepuhkusi elu uuesti sisse puhuda.
Tudengite koolitamine käib meil juba suure hooga nagu igal aastal sügissemestril – vooruloengud kõigil peetud ja esmaspäevast hakkavad rühmaõppused. Vaja veel ka veebiarvestuse keskkond üle vaadata ja uuendada.
Avaliku halduse instituut tellis meilt loengud oma kaugõppijatele, nii esmakursuslastele kui ka magistrantidele.
Samuti toimub sügissemestril Erialainfo otsing keemias ja materjalitehnoloogias.
Tegemist jagub!
On ka uut – sel aastal tuli teha vooruloenguid ka inglise keeles välistudengitele, keda TTÜ-s õpib iga aastaga järjest rohkem. Kahe nädala jooksul on neil kõigil võimalus tulla ka raamatukogu tuurile. Mitme osakonna koostööna saime kokku seitse vaprat, kes teevad inglise keelseid ekskursioone kolm korda päevas.


Naistepäev

9. märts 2011

8. märtsil muutus raamatukogu kohvik tunniks ajaks rokiklubiks. Naistepäeva puhul musitseerisid TTÜ naistele Riho Sibul ja Raul Vaigla. Kohvikule on hea vaade raamatukogu igalt korruselt. Eestis pole ühelgi teatril üle kolme rõdu, kuid meie saime kohvikus toimuvat jälgida lausa neljalt “rõdult”. See kontsert oli küll rohkem selline hubasema koha muusika – nii et mida lähemal, seda parem. Kuna sel aastal oli naistepäev ühtlasi ka vastlapäev, siis muusika kõrvale pakuti vastlakukleid ja teed.


Ainespetsialisti põhiküsimusest

11. veebr. 2010

Meil on arutamiseks tuttav teema – raamatukoguteenuste turundus. Milliseid meetodeid ülikoolipere teavitamisel kasutada?

Üldiselt senine kogemus ütleb, et parim igasuguse suhtlemise puhul on ikka vana hea silmast-silma meetod. Et käid aga teaduskonnas ja vahendad. Aga kõigiga ju ikka rääkida ei jõua ja pidevalt ei tihka ju (segama) minna ka. Turunduse seisukohast võttes ei meeldi ju endale ka, kui sulle midagi järjekindlalt “pähe määrima” tullakse. Ostan/tarbin ikka siis, kui endal sisemine vajadus tuleb.

Väga mugav on suhelda meililistide kaudu. Mõtled teksti sõnastuse korralikult läbi, lisad mõne lingi, kui vaja – aga kuidagi külm on ja võid pikapeale võõranduda oma inimestest. Ja mõtled, kas nad ikka lugesid…

Teaduskonda helistama hakkan tavaliselt vaid siis, kui midagi pakilist on või lihtsalt kontrollimiseks, kas keegi parasjagu oma kabinetis on või et öelda: saatsin teile kirja, lugege 🙂 .

Kuidas aga sotsiaalvõrgustikud nagu Facebook või Twitter raamatukogu heaks tööle panna? Milline moodsatest suhtluskanalitest valida?
Mina arvan, et vahet polegi, milliseid kanaleid pidi kasutaja raamatukogu kohta kõige värskema info leiab. Tähtis on kasutaja ja see, et keskkond temale mugav ja harjumuspärane oleks. Kasutajal peaks olema võimalik valida meili, RSS-i, Twitteri, Facebooki vmt vahel.

Meie siin otsustasime katsetada oma blogiga. Nii et teadmiseks kõigile – kõige värskemate raamatukogu uudiste saamiseks kliki meie blogis RSS lingil ja telli uudised otse enda RSS lugejasse.


Ainespetsialisti põhiküsimus

9. veebr. 2010

Ainespetsialisti põhiküsimus on: kuidas saavutada, et kiiresti muutuvas infokeskkonnas oleks iga ülikoolipere liige raamatukogu uutest infoteenustest ja infoallikatest informeeritud?